Avalehele
Firmast Kuumtsinkimise protsess Passiveerimine Teadmiseks tellijale Galerii KKK Kontakt
EST ENG
Kontakt
GALV-EST AS
Kuusalu vald 74604
Kiiu Harjumaa
Tel +372 60 35 770
galv-est@galv-est.ee

Klienditeenindus:
Tel +372 603 5773
GSM +372 53 33 0093

Lae alla kliendileping



Korduma Kippuvad K�¼simused

TSINKIMINE

1. Kui suur on teie tsinkimisvann?
VANNISUURUSED JA DETAILIDE SOOVITUSLIKUD M����TMED

pikkus 14,0 m- detail 13,8 m
laius 1,6 m- detail 1,55 m
s�¼gavus 3,0 m- detail 2,8 m
*Maks tÃ?µstmisraskus ââ?¬â?? 8 tonni.
Tehniliste k�¼simuste asjus v�µtke �¼hendust m�¼�¼giosakonnaga.

2. Kui kaua terase tsinkimine aega v�µtab?
Tsinkimise teostusajad erinevad olenevalt materjali mahust, suurusest ja liigist. Ã?Å?ldiselt vÃ?µtab tsinkimise protsess ligikaudu pool pÃ?¤eva, kuigi arvesse tuleb vÃ?µtta aastaaega ning tÃ?¶Ã?¶stuse nÃ?µudlust. VÃ?µtke meiega Ã?¼hendust kavandamisprotsessi alguses, nii et saaksime teile konstrueerimis- ja tootmismeetodite osas nÃ?µu anda. Paljud viivitused on tingitud ebaadekvaatsest konstruktsioonist ning tsinkimisprotsessi puudulikust mÃ?µistmisest.
Lisainfo saamiseks v�µtke �¼hendust meie m�¼�¼giosakonnaga.

3. Missugust eluiga v�µin ma tsingitud materjalilt oodata?
Rahvusvaheline tsinkimisettev�µtete liit on teatanud, et t�¤nap�¤eval v�µib t�¼�¼piline tsingitud pinne saavutada enamikes keskkondades pinde elueaks 50 aastat, kuigi linna/merekeskkonnas kuni 25 aastat.

4. Miks on osa tsingitud materjalist l�¤ikiv, aga osa tuhm?
Tume- vÃ?µi helehall ââ?¬â?? ikka on tsingitud.
Kaitse on vÃ?µrdvÃ?¤Ã?¤rne ââ?¬â?? ning tihtilugu paremgi ââ?¬â?? tumehallide pinnete kui helehallide pinnete puhul. Kui keevterast vÃ?µi alumiiniumiga rahulikku terast kuumtsingitakse, moodustuvad sulamikihid, mida katab heleda sinakashalli lÃ?¤ikega tsink. MÃ?µnedel juhtudel vÃ?µib tsink moodustuda korrapÃ?¤ratult orienteeritud kristalle, tekitades ââ?¬Å¾veiklevaââ?¬? efekti, kuid see ei kujuta endast mÃ?¤rki ei heast ega halvast kuumtsinkimisest; samuti ei mÃ?µjuta veiklemine tsinkpinde korrosioonikindlust.
R�¤ni, mida m�µnikord terasele tootmise k�¤igus deoks�¼deerijana lisatakse, kiirendab terase ja sulanud tsingi vahelist reaktsiooni. Kui terasosa tsinkimisvannist eemaldatakse, ent on alles kuum, v�µib reaktsioon j�¤tkuda ning muuta kogu v�µi osa pindmistest tsingikihtidest tsingi ja raua sulamiteks.
Tsingi ja raua sulamid on v�µrreldes tsingi helehalliga tumedamad hallid ning abrasioonikindlamad. Tavaliselt moodustuvad tsingi ja raua sulami pinded paksemalt ning seega annavad pikema eluea kui keevterastel v�µi alumiiniumiga rahulikel terastel esinevad pinded. Tsingi ja raua sulamitel on igal juhul v�¤hemalt sama hea korrosioonikindlus kui tsingil; paksuse poolest v�µib neil happelistes t�¶�¶stuskeskkondades olla parem omakorrosioonikindlus. Need paksud pinded v�µivad olla tundlikumad mehaaniliste kahjustuste suhtes, eriti ettevaatamatu �¼mberk�¤imise korral, ning olla tuleb vastavalt ettevaatlik.
Tumehalli pindega pinnale v�µib �µhuga kokkupuutel tekkida raudoksiidi plekke, niiskena isegi leebetes tingimustes. See on k�µigest pinnaefekt ega arene s�µlmjaks v�µi helvesroosteks: tsingitud pinne j�¤�¤b terase kaitseks terveks.

5. Mul on tsingitud materjali; see nÃ?¤eb roostene vÃ?¤lja ââ?¬â?? miks?
Veatul pika korrosioonivaba elueaga tsingitud terasel v�µib olla m�µnikord roosteplekke v�µi v�¤rvusemuutusi. See v�µib j�¤tta vale mulje, et pindamine on eba�µnnestunud ning on m�µnedel juhtudel visuaalselt vastuv�µetamatu. Allpool on illustreeritud plekkide ja v�¤rvusemuutuste peamisi p�µhjuseid ning osutatud, kuidas saab probleeme v�¤ltida v�µi tagaj�¤rgi parandada. Tsingitud pinnete v�¤rvuse muutumist rooste t�µttu v�µib esineda �¼he v�µi enama j�¤rgmise teguri tagaj�¤rjel.

1. Tsingitud osade vahetu kontakt kaitsmata v�µi ebapiisavalt kaitstud terasega (nt kaitsmata, galvaaniliselt kaetud v�µi v�¤rvitud teraspoltidega kinnitatud tsingitud terase l�µigud).
2. Rauatolmu ja ââ?¬â??puru sade tsingitud pinnale muudest tÃ?¶Ã?¶dest vÃ?µi allikatest.
3. Vee �¤ravool kaitsmata v�µi viletsalt kaitstud teraskonstruktsioonidelt, nt v�¤rvitud teraskonstruktsioonide v�¤rvimata piirkondadest.
4. S�¶�¶vitamise ajal v�µib soolhape tungida keevisepiirkonda punktavade kaudu v�µi katkendliku keevise t�µttu. J�¤�¤ksooladesse v�µib m�µnikord koguneda vett, p�µhjustades â�žlekkimistâ�? keevisepiirkondadest. Antud efekt j�¤�¤b tavaliselt v�¤ikse ala piiresse, lakkab l�¼hikese aja j�¤rel ega kahjusta pinnet.
5. Tsinkimise j�¤rel keevitatud ning seej�¤rel kaitsmata j�¤etud v�µi ebapiisavalt kaitstud piirkondade roostetamine.
6. Tsingitud materjalil v�µib esineda plekke, kui vett muudelt materjalidelt maha jookseb, ise�¤ranis metallidelt, nt vask, teatud k�µvadelt puiduliikidelt, nt tamm; tegelikult iga kord, kui vesi suudab lahustada �¼helt pinnalt materjale ning need tsingitud terasele sadestada.

V�¤ltimine
Konstruktsiooni k�µik osad peaks saama v�µimaluse korral v�µrdv�¤�¤rset korrosioonikaitset. Sageli ei pea terasv�µrgul, -lehel, -traadil ja torul pakutavad �µhemad tsinkpinded vastu nii kaua kui kuumtsingitud toodete omad, mis on tsingitud vastavalt standardile BS/IS EN 1SO 1461, mis k�¤ib k�µigi valmistamise j�¤rel tsingitud konstruktsioonide kohta.
Keevised peaks olema v�µimaluse korral pidevad ning r�¤buvabad, et viia s�¶�¶vitusj�¤�¤kide s�¤ilimine miinimumini. Kavandage konstruktsioonid nii, et v�¤ltida vee �¤ravoolu muudelt materjalidelt tsingitud terasele. Ise�¤ranis v�¤ltige �¤ravoolu ebak�¼llaldaselt kaitstud teraselt ja vaselt.
Kui keevitamine on vajalik p�¤rast tsinkimist, tuleks keevitatud piirkondi p�µhjalikult puhastada ning tsinkpinne taastada kas vastavas paksuses tsinktolmv�¤rviga v�µi kaubam�¤rgi all m�¼�¼dava parandusmastiksiga, vastavalt standardile BS/IS EN ISO 1461 �§6.3.
Korrektiivmuutus
VÃ?¤rvusemuutused ja plekid ei mÃ?µjuta pinde eluiga. Ent puudutatud piirkondi vÃ?µib konstruktsiooni vÃ?¤ljanÃ?¤gemise parandamiseks puhastada. Ã?Å?ldjuhul eemaldab terasharjaga harjamine vÃ?µi kÃ?¼Ã?¼rimispulbri kasutamine pleki ja jÃ?¤tab veatu tsingitud pinde.

6. Kuidas parandada kahjustatud piirkondi?
V�¤ikesi tsingitud piirkondi v�µivad kahjustada sellised t�¶�¶d nagu l�µikamine v�µi keevitamine tsinkimise j�¤rel. Tsingi protektorkaitse t�µttu kalduvad v�¤ikesed kohalikud defektid (tavaliselt l�¤bil�µikega kuni 5 mm) ise paranema ning m�µjutavad pinde eluiga v�¤he. Sellele vaatamata on tihti esteetiliselt soovitatav pinnet nii v�¤iksematel kui suurematel aladel uuendada, kasutades �¼ht j�¤rgnevatest tehnikatest.
a) Harjake puudutatud piirkondi p�µhjalikult terasharjaga ning kandke peale mitu kihti tsinktolmv�¤rvi, et tekiks v�¤hemalt esialgse tsinkimisega v�µrdv�¤�¤rne pindepaksus.
b) Harjake p�µhjalikult terasharjaga, kuumutage paljast ala jootelambiga 300 �°C kraadini ning kandke peale spetsiaalset tsingisulamist varbjoodist.
Tsinktolmv�¤rviga v�¤rvimine on tavaliselt k�µige lihtsam, kuid kui oluline on v�¤rvi �¼htimine, on k�µige sobilikumad tavaliselt tsingisulamist varbjoodised.

Tehniliste k�¼simuste asjus v�µtke �¼hendust m�¼�¼giosakonnaga.